Võta ühendust:
+372 618 1720
info@koolitus.ee

Milline on tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele IKT-s? 

Küsimusele aitab vastata värske rakendusuuring (vt allikas), millest noppisime välja mõned jagamist väärt mõtted.

ITK töötajaid on vaja üha rohkem!

Prognoosi kohaselt on aastal 2020 vajalike töötajate arv IKT-s 37 000, s.o üle 1,5 korra rohkem kui praegu. Enim kasvab tarkvaraarendajate, süsteemide arendajate ja haldajate ning IKT kompetentsiga juhtide arv.

Tarkvaraarendajate kõrval muutuvad üha olulisemaks analüütikud ja arhitektid, keda vajatakse tulevikus praegusest tunduvalt enam. Samas on tõenäoline, et analüütiku tööoskused muutuvad ajas tarkvaraarendaja töö lahutamatuks osaks.

Kui palju teenib tarkvaraarendaja?

IKT sektor paistab silma kõrge lisandväärtuse ja ekspordivõimekusega, lisaks on IKT sektoris keskmine palk Eesti keskmisest oluliselt kõrgem (1,5). Valdkonnasisesel karjääriredelil liikude kasvab palk oluliselt, nt tarkvaraarendajate keskmised brutopalgad 2015:

  • noorem tarkvaraarendaja: 1260€
  • tarkvaraarendaja: 2550€
  • vanem tarkvaraarendaja/arhitekt: 3030€

Kus IKT inimesed töötavad?

IKT töökohad on koondunud eelkõige Tallinna ja Harjumaale (68%), Tartumaal on neid 12% ning teistes piirkondades juba märgatavalt vähem.

Naised IKT-sse?!

Sooline struktuur IKT valdkonnas on tugevalt meestekeskne: 71% mehed ja 29% naised (samas EL keskmine on 82% ja 18%). Arvatakse, et naiste jõulisem rakendamine IKT valdkonnas võib anda olulise tõuke spetsialistide puuduse leevendamiseks.

Tellija peab ka tark olema

IKT alaseid teadmisi vajatakse üha enam ka teistes valdkondades. Nn tark tellija mõistab IKT lahenduste tellimise, arendamise ja rakendamise protsessi ning tunneb uusi tehnoloogiaid (hea näide meie praktikast on Scrum Product Owneri koolitus, kus osalevad ka IT teenuste tellijad ja äripoole esindajad). Püsib vajadus ümberõppe programmide järele, eriti tarkvaraarendajate ja IKT-spetsialistide osas.

Millistest kompetentsidest on puudus?

Uuringust selgub, et tööandjate hinnangul on tõsiseks probleemiks, et nii kõrg- kui ka kutsehariduse õppekavade lõpetajatel jääb vajaka just praktilistest oskustest. IKT spetsialistide täiendõppe vaates suureneb tulevikus vajadus järgmistes suundades:

Täiendkoolituse väärtus

Uuringus tuuakse mh välja, et täienduskoolitus on parim ja sageli ka kiireim lahendus töötaja teadmiste ja oskuste viimiseks järgmisele tasemele (kvalifikatsiooni tõstmine) või mõnes spetsiifilisemas valdkonnas teadmiste laiendamiseks. IKT valdkond muutub ja areneb väga ruttu, mistõttu on pidev täiendõpe möödapääsmatu, et hoida kompetentsid ajakohasel tasemel.

Tööandjate poolt eelistatakse lühikesi intensiivseid kursuseid (maksimaalselt kuni 40-tunniseid) ja kõige sagedamaks täiendõppe vormiks on klassiõpe. Üha populaarsemaks on muutunud uute teadmiste omandamine ka e-õppe teel (vt nt MOC koolitused e-õppena).

Allikas: Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia; uuringu terviktekst. SA Kutsekoda, 2016.