Agiilne tarkvaraarendus on IT lahenduste väljatöötamisel saanud väga tavapäraseks ja võib isegi öelda normiks. Usun, et enam ei leidu IT ettevõtet, kes poleks püüdnud teha midagi agiilselt ega ka IT teenuse tellijat, kelle partner ei oleks andnud mõista, et seda konkreetset projekti teeme me nüüd agiilselt. Aga agiilsed ideed ja praktikad levivad ka ITst väljapoole. Ja see on ka igati loomulik, sest tegelikult ei ole agiilsus üldse midagi väga ainuomast ITle. Kus iganes on tiimitööga tegemist ja tuleb ühiselt panustada tulemuste saavutamise nimel, seal on agiilsetest hoiakutest palju kasu.
Toon välja 5 mõtet, mis on universaalsed iga tiimi jaoks ja ilma milleta ei saa kindlasti hakkama ükski agiilne tiim.
1. Koostöö
Ükskõik kui suur on tiim või projekt, mis on ette võtud, võib olla üsna kindel selles, et see tähendab kellegagi koostööd. Koostööd tiimi siseselt, koostööd kliendi, partneri, tellija, juhtkonna, huvigruppide või rahastajatega. Igal juhul peab valmis olema suhtlemiseks. Agiilsetes tarkvaratiimides on kogu tiim aktiivselt suhtluses, mis võib tunduda alguses harjumuspäratu. Traditsioonilisemad lähenemised tööle järgivad sageli rangemaid rollijaotusi ja tihti on projektijuhid need, kes teevad enamuse suhtlusest, vahendades infot spetsialistidele. Agiilsetes tiimides lähenetakse asjale aga teisiti: seal ei püüta nö säästa spetsialisti aega ja hoida teda kliendiga kohtumiselt eemal, sest teatakse, et kohtumistel räägitu vahendamine kasvatab riski, et ei küsitud õigeid küsimusi ja ei saadud vastustest õigesti aru. Mistõttu ei ole tulemus ootuspärane. Soovitan kindlasti suuremat spetsialistide kaasamist ka teistel elualadel ja vähem luua eraldi rolle info vahendamiseks.
2. Paindlikkus ja kohanemine muutustega
Peale pandeemiat ei ole vist kedagi, kes ei oleks omal nahal tunnetanud muutustega kohanemise vajalikkust. Kuigi vajadus paindlikkuse järele oli kindlasti olemas juba ammu enne aastat 2020.
Agiilsed praktikad loovad teatava rütmi ja annavad kätte mõned töövahendid, et igapäevases töötamise tuhinas paindlikkus ära ei ununeks. On üsna lihtne oma ideedest vaimustusse sattuda ja jääda neid liiga kauaks poleerima ja täiustama. Agiilsetes tiimides on aga paigas kindlad rutiinid ja töökokkulepped, mis aitavad märgata ka enda ümber toimuvat. Et rutiinid saaks oma eesmärki täita, on oluline teada, milleks on need vajalikud. Liiga sageli näen, et teatud rutiinsete tegevuste vajalikkus on lahti mõtestamata ja üsna pea leitakse, et neist ei ole kasu ja tegemist on vaid ajaraiskamisega. Väga tihti loobutaksegi just tagasiside kogumisega seotud tegevustest – ära jäävad regulaarsed kliendidemod, tiimi retrospektiivid ja juhtumianalüüsi koosolekud. Ahvatlev on otsustada, et viime neid arutelusid läbi vastavalt vajadusele, aga tihti kipuvad need kokkulepped ununema, kui neist ei ole välja kujunenud igapäevase rutiini osad ehk regulaarsed ja sisse harjunud tegevused. Kui ei koguta tagasisidet ja ei vaadata oma kontorist välja, ei suudeta olla ka paindlikud ja kohanevad – tekib oht, et ei märgata muutuste vajadust ja liigutakse vales suunas.
3. Pidev õppimine ja tööprotsesside parandamine
See põhimõte seostub tugevalt eelmise punktiga. Pidevalt õppides, vigu analüüsides ja tööprotsesse täiustades on tiimid paindlikud ja neil on võimalik keskenduda väärtuse loomisele kõige optimaalsemal ja kasulikumal moel.
Keskkond meie ümber muutub väga kiiresti ja üha enam nendes kohtades, mida ei oska oodatagi, seetõttu on agiilses tiimis õppimine proaktiivne, mitte reageeriv tegevus. Agiilses tiimis püütakse ennetada vajadusi, uuritakse probleeme ja pakutakse lahendusi. Selleks, et seda teha, tuleb olla teadlik oma võimetest ja kohandada tööviise. Seda, kui agiilne on tiim, ei näita mitte see, kui hästi ja kui pika aja vältel on tiim rakendanud mõnda agiilset raamistikku, vaid see, kui palju on tiim aja jooksul oma protsesse täiustanud, tiimina arenenud ning tiimiliikmed oma professionaalsuses kasvanud. Agiilses tiimis ei ole tööviisid kunagi lõplikult paigas, need käivad eluga kaasas ja muutuvad koos keskkonnaga. Kogemus näitab, et oma lähenemist tööle tuleb muuta üsna sageli.
Faktid
Tutvu Kristi koolitusega "Agiilse arenduse põhialused", kus saad põhjaliku arusaama agiilsetest mõtteviisidest, väärtustest ja põhimõtetest ning teada, kuidas teadmisi rakendada.
4. Kliendikeskus ja äriväärtus
Olles paindlikud ja õppimishimulised, saame agiilses tiimis olla ka kliendikesksed. Järgides teatud rutiine, mille saab kaasa võtta mõnest heast ja sobivast raamistikust (nt Scrum, Kanban, vm), luuakse eeldused ka kliendikesksuseks. Võtmesõnaks kliendisuhtluses on väärtuse loomine. Agiilsed tiimid lähtuvad vanast heast Pareto printsiibist – 20% pingutust peab tooma 80% tulust. See aga tähendab, et väga oluline on teada, mis on iga ettevõtmise juures see väärtuslik osa, millele keskenduda – kuidas teha nii, et vähem on rohkem? Kuidas keskenduda õigetele asjadele ja väärtustloovatele tegevustele? Taaskord, olemas on töövahendid, mis aitavad väärtusele keskenduda, seada prioriteete, kontrollida õigel teel püsimist ning ideid ja tegevusi vastavalt kujundada.
5. Tulemuslikkus
Eks iga tiim soovib oma tööd teha hästi ja tähtajaks asjad valmis saada. Kui aga tingimused meie ümber pidevalt muutuvad, kuidas saame midagi planeerida ja õigeks ajaks valmis saada? Milles üldse on võimalik kokku leppida? Väga sageli kuuleb hoiakut, et kuna tööd tehakse agiilselt, siis plaani ei olegi ja vaadatakse jooksvalt, kuidas ja kuhu liigutakse. Ka see on üks arusaam, mida tuleb ikka ja jälle ümber lükata.
Planeerimine, kokkulepped ja ootustele vastamine on igas valdkonnas ja projektis vajalikud, ka agiilses projektis või tootearenduses. Enamasti on eri tegevuste vahel omavahelised seosed ja kui kuskil hakkab midagi kärisema, siis hakkab kärisema ka mujal. Väike nipp, mille saab kaasa agiilsest lähenemisest, on püüda suured ja mahukad ülesanded teha väiksemateks ja lihtsamini hallatavateks tööühikuteks või -lõikudeks. Selliselt paraneb tõenäosus, et suudetakse olukordi ettevaatavalt hinnata. Uute projektide ja tegevuste planeerimisel on väga oluline ka kasutada ka eelnevat kogemust, kuid mitte mälule ega emotsioonidele tuginedes, vaid kasutades varasemate projektide käigus kogutud andmeid.
Kokkuvõtvalt – agiilne tööviis ei ole kindlasti midagi, mis sobib kasutamiseks vaid IT valdkonnas. On rida universaalseid põhimõtteid, mida iga töö juures tähtsaks peetakse, kuid mida seni on võibolla veidi teistmoodi lahendatud. Agiilse mõtteviisi ja praktikate alla kuuluvad põhimõtted ja tööviisid pakuvad täiendavaid ideid ja võimalusi, kuidas oma tööelu korraldada. Seega on agiilsed tööviisid kindlasti väärt vähemalt järeleproovimist.