Eesti koolitusturu uuring: e-õpe on tulnud selleks, et jääda
Eesti koolitusturg liigub selgelt paindlikke õppekeskkondade suunas ning pandeemiaaja tuules tekkinud e-õpe on tulnud selleks, et jääda, selgus Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu (KFL) läbi viidud põhjalikust koolitusturu-uuringust.
Uuringu läbiviimist juhtinud KFL juhatuse liige ja Juunika Koolituse juhtivpartner Raul Ennus ütles, et uuring on ainulaadne, sest varem on uuritud küll mõnda koolitusturu tahku, kuid puudus süsteemne ülevaade valdkonnast laiemalt. „Uuringu eesmärgiks oli aru saada koolitusfirmade sektori suurusest ja sellest, millised ettevõtted seal toimetavad. Samuti tuua välja, mis on viimaste ja järgmiste aastate arengud, pudelikaelad ja väljakutsed ning kuidas toimub koolitajate arendamine ja järelkasvu kasvatamine,“ sõnas ta.
"Välja joonistusid selle ala probleemid, näiteks peaaegu täielikult puuduv ekspordivõimekus. Selge trendina tuli välja suund e-õppele, millest nähtub, et koroonapandeemia eelsesse aega koolitusalal enam tagasi ei pöörduta.” Raul Ennus, KFL juhatuse liige
Uuringust selgus, et sektoris tegutseb ligi 1400 täiskasvanute koolitusi pakkuvat ettevõtet ning kogu turumaht jääb 130-160 miljoni euro vahele. Tüüpiline Eesti koolitusettevõte on ühemehe pisifirma aastakäibega vähem kui 40 000 eurot. Leidub vaid väga üksikuid (enam kui miljoni eurose aastakäibega) keskmise suurusega ettevõtteid ning mitte ühegi suurettevõtet. „Otseselt ei ole ettevõtete suurus probleemiks, kuid elu näitab, et suurematel ettevõtetel on enam võimet läbi viia suuremamahulisemat innovatsiooni ehk sektori terviku arengu mõttes võib ettevõtete väiksus osutuda pudelikaelaks,“ ütles Ennus.
Faktid
Koolitusfirmade arengut ja tootearendust toetavad ja takistavad tegurid:
Hübriidõpe – kas koolitajal on suutlikkus sellist õppevormi pakkuda
E-õpe – teatud teadmisi ei ole võimalik ilma kontaktõppeta edasi anda (näiteks pehmete oskuste koolitused)
Tehniline suutlikkus – kas koolitatavatel on piisavad vahendid, et online koolitust läbida
Koolituste lühenemine – koolitused on lühemad ning koolitatavad ei suuda nii lühikese aja jooksul materjali omandada
Ta tõi välja ka asjaolu, et koolitussektoril täna sisuliselt puudub ekspordivõimekus: on vaid üksikud ettevõtted, kes selle teemaga mingil määral tegelevad ja vähesed ettevõtete juhid, kes sooviksid seda teha. „Ettevõtete käibekasv on tulnud peamiselt kohaliku müügi arvelt, seejuures koolitusteenuse eksport on olnud kerges kahanemistrendis,“ sõnas Ennus. „Koolitusturul on hetkel pigem raskemad ajad, kuna mitmes sektoris koondatakse inimesi ja ettevõtteid on läinud pankrotti. Seda langust tasandab siiski üldine positiivne trend ja teadmine, et inimeste arengusse ja täienduskoolitustesse tasub investeerida.“
Koolitusturu uuring toimus aastatel 2022-2023, seda rahastas KFL ja toetas EPALE (Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond). Uuringu avalik esitlus toimus 29. septembril 2023.
👉 Tutvu Äripäeva e-koolituste valikuga!
