Tööpäev Pythoni maailmas
Aga miks just Python ning kas neljast päevast piisab, et saaks iseseisvalt toimetada?
Elektribörsi monitoorimine, töötajate projektipõhine haldus, turunduskampaania, klientide makromajanduslik nõustamine, tööandja teabe kaitsmine tööstusspioonide vastu – kas nende vahel on midagi ühist? Esimene pähetulev vastusevariant on „nii ja naa“ – kuna kõik see kirjeldatu tundub nagu mitmekülgse ampluaaga ja mõneti laialivalguva „can-do“ suhtumisega äriarendusjuhi, pigem aga mitme arendusjuhi tööpõlluna.
Tegelikult on tegemist tööülesannete valikuga, millega saab hakkama üks analüütik, kui teda relvastada Pythoni programmeerimiskeelega. Võib juhtuda ka see, et selline analüütik teeb kogu eespool loetletud töö Pythoni abiga valmis poole päevaga.
Tõepoolest näites väljatoodud mitmetahulised valdkonnad, nagu ka paljud-paljud teised, on juhitavad-hallatavad, kontrollitavad-kuvatavad või – kui selleks on põhjust – ära hoitavad Pythoni abil.
Helge pea ja Pythoni oskusega analüütik saab sarnaseid ülesandeid ära skriptida, automatiseerida ning ajastada sobivateks kellaegadeks või siis muuta hoopis käivitatavaks mõne sündmuse saabumise puhul (ehk nö ära trigger’dada). Pythoni abil saab lahendada mõnikord märksa keerulisemana tunduvaid väljakutseid (AI!) ning hoida ära enda ja kolleegide suure ajakulu. Samuti teoks teha inimkonna ammuse unistuse – et töö teeb ennast ise ära, ilma, et meie peaksime olema need, kes töötavad – see on ideoloogia, millest Pythoni jüngrid eelkõige lähtuvad.
Kõik eespool toodu on ühtlasi valik ülesannetest, mida harjutavad neli päeva kestva Pythoni programmeerimise algkursuse läbijad. Tõsi küll, ilma programmeerimisoskusteta õpihuvilistele mõeldud kursusel käijale ei ole see nii lihtne nagu ma siin kirjeldan. See nõuab pingutust.
Siiski, ligi 12-tunnise pideva harjutamise järel suudavad koolitatavad selliseid väljakutseid vastu võtta ning need ka edukalt lahendada. Nimetatud koolitus keskendubki praktiliste ülesannete lahendamisele, koolitab ja harjutab analüüsile ja probleemilahendusele pühendunud analüütikuid, IT-spetsialiste ja konsultante. Samuti on suure lisaväärtusega efektiivsust jahtivatele suurkorporatsioonidele ja agiilsetele iduettevõtetele.
Kas nelja päevaga saab piisava ettevalmistuse?
Muidugi võib püstitada küsimuse, kui realistlik on üldse ootus või lubadus, et algtaseme programmeerimisõppe läbijad on vaid nelja päeva pärast piisavalt ette valmistatud päriselu probleemide lahendamiseks?
Vastus on pigem jaatav, olgugi, et teatud reservatsioonidega. Kindlasti ühest kursusest ei piisa. Siiski, kursuse näol ei ole tegu suvalise nelja päeva, vaid selle põhiõppe moodulid on heaks kiidetud programeerimiskeele enda omaniku ehk Pythoni Instituudi poolt. Nagu paljude asjade puhul on nö tootja enda poolt soovitatud teenus kindla kvaliteediga ning kursuse platvormi eesmärgiks on õpitu võimalikult kiire praktiline kasutuselevõtt.
Miks aga just Python?
Pythoni programmeerimiskeelte esikohale tõusmist on toetanud mitmed asjaolud. Üheks nendest on see, et just Pythonis on loodud pretsedenditult palju tööriistasid, mis katavad kõik võimalikud andmepõhised valdkonnad. Olgu selleks lihtsakoelised ja maalähedased asjad nagu arvutivõrkude baasprotokollide või riistvara draiverite wrapper’id või hoopis abstraktsemad ning inimestele lähedased probleemid nagu sotsiaalvõrkude analüüs või inimkeelest arusaamine. Domineeriva programmeerimiskeelena on Pythonis olemas lähenemisviisid kõigile andmepõhistele väljakutsetele.
Kõigest sellest lähemalt juba 26.-29. septembril toimuval Pythoni programeerimise algkursusel. Loe koolituse kohta lähemalt SIIT!
