Autor: Lauri Antalainen • 10. juuni 2021

Lauri Antalainen: taktiaegade kõrvalekaldumise asjaolud jäävad tihti kirjeldamata

Taktiaegade kõrvalekaldumisega seotud asjaolude kirjeldamine on tihti lisategevus, milleks tootmistöötajal pole aega või vastavat tööharjumust ning see jääbki tihti tegemata, kirjutab digitaliseerimisekspert Lauri Antalainen.

Lauri Antalainen
Autor: Äripäev

Tootmise juhtimise korraldust saab hinnata sellise digitaliseerituse järgi:

• skaala ühes otsas on täielikult paberivaba tootmine, kus nii töökäsud, nende raporteerimine, laokanded kui ka muud toimingud toimuvad täielikult digitaliseeritult ja reaalajas.

• skaala teises otsas on tootmine, milles töökäsud ja -joonised ning muu info prinditakse kontoris välja, viiakse tootmisse, kus need paberid siis oma „ringi“ ära tehes koos tootmistöötaja poolt tehtud märkmetega tagasi kontorisse jõuavad. Kontoris kogub keegi need paberid kokku ning sisestab info reeglina kas raamatupidamisprogrammi või Excelisse.

Digitaliseerimata ja paberipõhisel tootmise juhtimisel on lisaks töötajate igapäevasele kilomeetrite pikkuseks kujunevale paberite transportimise teele veel mitmeid teisigi olulisi puudujääke, mida saab digitaliseerimise abil likvideerida.

3 olulist põhjust, miks peaks info liikumise tootmises digitaliseerima:

1. Liinide efektiivsuse (OEE – Overall Equipment Effectiveness) ja töökeskuste hõivatuse jälgimine

Töökeskuste hõivatuse jälgimise olulisusest on aru saadud juba aastaid tagasi ning mitmetes - ka muus osas nõrgalt digitaliseeritud - tootmistes on kasutusele võetud väliseid abivahendid liinide efektiivsuse ja taktiaegade mõõtmiseks ja visualiseerimiseks. Sellised välised abivahendid on kasulikud, kuid nende kasutamisega on seotud ka omad probleemid - eriti, kui nad pole liidestatud ettevõtte ERP-süsteemiga. Normist/taktiaegadest kõrvalekaldumisega seonduvate nüansside kirjeldamine on tihti lisategevus, milleks tootmistöötajal pole aega või vastavat tööharjumust ning see jääb tihti tegemata. Tulemuseks on teadmine, et liinide efektiivsus oli küll madal, kuid samas jääb selgeks tegemata selle põhjus ja mida saaks teha, et niisugust olukorda tulevikus ennetada.

Faktid

Lauri Antalainen räägib 16. juunil toimuval koolitusel "Praktiline digitaliseerimine tööstus- ja teenindusettevõtetes" sammudest, mida digitaliseerimisest huvitatud tööstus- ja teenindusettevõtetes peaks ette võtma, et jõuda mõtetest tegudeni. Täispika päevakava leiab ja registreerida saab SIIN.

Korralikult digitaliseeritud tootmiskäskude edastamine ja raporteerimine ning täiendava info - töökeskuses tegutsevate tööliste, töö tüüpide jms – digitaalne ja reaalajas käsitlemine viib liiniefektiivsuse jälgimise ja sellega seotud analüütika kvalitatiivselt uuele tasemele. Liiniefektiivsuse langus on koheselt seostatav erinevate parameetritega nagu töötaja, tootmistellimuse tüüp ja selle parameetrid, kasutatud tooraine jms. Lisaks teadmisele, et liiniefektiivsus on tasemel X, lisandub teadmine sellega seonduvatest asjaoludest. Tihti piisab hästi digitaliseeritud tootmistes liiniefektiivsuse jälgimiseks ettevõtte enda infosüsteemist ja väliseid abivahendeid pole vaja.

2. Mittevastavuste info ja analüüs

Mittevastavuste (ehk praagi) jälgimist ja selle kohta info kogumist teostavad tänaseks juba valdav enamus Eestis tegutsevaid tootmisettevõtteid. Kui tootmispõrandal toimuv on digitaliseerimata, on tüüpiliselt lahenduseks paberileht, kuhu kirjutatakse etteantud vormis mittevastavuse kirjeldus ja tõenäoline põhjus. Need paberilehed kogutakse kokku, kirjas olev info sisestatakse Excelisse ja korra nädalas või kuus toimub koosolek selliste mittevastavuste info analüüsimiseks.

Sedalaadi info kogumine on kindlasti abiks, ent kaugeltki mitte nii tõhus, kui mittevastavuste info digitaalne kogumine struktureeritud ja digitaalselt töödeldaval kujul. Kui Excelisse kantud mittevastavuste analüüsil keskendutakse reeglina viimastele akuutsetele juhtumitele, siis struktureeritud, etteantud praagikoodidega ja konkreetsete tellimustega seostatav mittevastavuste info võimaldab hoida silmas „suurt pilti“ ning näha korrelatsioone mittevastavuse tekkimise ja töökeskuse/töölise/tehnoloogia/töö tüübi ja teiste parameetrite vahel. Vaid digitaalset ja struktuurset infot evides on võimalik vastu võtta andmetele tuginevaid juhtimisotsuseid mittevastavuste edasiseks ennetamiseks.

3. Ärianalüütika (BI - business intelligence)

Viimaseks, ent väga oluliseks põhjuseks, miks tootmispõrandal toimuv digitaliseerida, on loodav võimekus viia ellu erineva iseloomuga ärianalüütikat. Tootmispõrandal toimuva juhtimine töökäskude edastamise ja raporteerimise näol tekitab hulgaliselt operatiivinfot, mis on märksa parema kvaliteediga (täpsem ja põhjalikum) kui käsitsi kogutud ja Excelisse talletatud info. Selliselt päevast-päeva kogunevat operatiivinfot saab hiljem kasutada erinevat tüüpi äriotsuste langetamiseks või toetamiseks nii investeeringute, personali, tootmise juhtimise jms seonduvate äriotsuste langetamisel.

Faktid

Tule koolitusele!

Lauri Antalainen räägib 16. juunil toimuval koolitusel "Praktiline digitaliseerimine tööstus- ja teenindusettevõtetes" sammudest, mida digitaliseerimisest huvitatud tööstus- ja teenindusettevõtetes peaks ette võtma, et jõuda mõtetest tegudeni. Koolitusel saab teada, kuidas digitaliseerimisprojekti defineerida ja ellu viia.

Täispika päevakava leiab ja registreerida saab SIIN.