Vektorgraafika - mis see on ja miks Adobe Illustrator?

Vektorgraafika oskus kujundajana töötamiseks on möödapääsmatu. Vektorgraafikas saad kujundada illustratsioone, logosid, lõikepindade jooniseid, pakendeid ning trüki- ja ekraanigraafikat.

Mis on üldse vektorgraafika?

Vektorgraafika on arvutigraafika liik, kus kujundeid kuvatakse matemaatiliselt, kasutades kordinaatsüsteemi ja parameetreid kujundi kirjeldamiseks. Näiteks ristküliku joonistamiseks kirjeldatakse failis ära nurkade asukohad, nende vahele jäävad servad ja moodustuv pind. Ringi joonistamiseks on programmil vaja teada keskpunkti kordinaate ja ringi raadiust.

Lihtsustatult võib öelda, et vektorgraafika on “tark” graafika, kus programm kirjeldab läbi numbrite objektide kuju. Kasutajal graafika loojana õnneks seda matemaatikat arvutada vaja pole, selle töö teeb taustal tarkvara.

Mis on vektorgraafika eelised?

Sama objekt vektorgraafikas ja rastergraafikas suurendatud 400%. Märkad erinevust kvaliteedis?

Vektorgraafikal on kolm suurt eelist rastergraafika ees:

Failide maht on väiksem. Kui rastris objekti kujutamiseks tuleb kirjeldada piksli kaupa iga punkt, siis vektori puhul kirjeldatakse parameetreid kujundi loomiseks. See on enamasti vähem andmemahtu nõudev kui pikslid.

Kadudeta suurendatav. Rastri suurendamisel muutub pilt hägusemaks ja kaotab selgust, vektorit võib suurendada lõpmatult. Matemaatiline ring on endiselt selge servaga ring, sõltumata, kas raadius on 1mm või 1m.

Vektorjoon on seadmetele mõistetav. Kui soovid oma töö näiteks laserlõikuris välja lõigata või tikkimimasinal riidele kanda, tasub kasutada vektorit. Seadmed oskavad vektorjoonest lähtuvalt töid teostada.

Mis on vektorgraafika puudused?

Vektorgraafikas on keeruline edastada detailset pilti või fotot, näiteks portreed või maastikuvaadet. Iga väikest rohulible läbi matemaatiliste kujundite kirjeldada on keerukam kui sama pilt pikselgraafikas esitada.

Millised on head programmid vektorgraafika loomiseks?

Vektorgraafika loomiseks on tasulisi ja tasuta programme. Tasulistest on kõige populaarsemad pika ajalooga Adobe Illustrator ja Corel Draw. Tasuta programmidest soovitame InkScape proovida. Lisaks on terve hulk erinevaid veebipõhiseid kujundusprogramme.

Millal kindlasti kasutada vektorgraafikat?

Logo tasub joonistada kindlasti vektoris. Kuna loodud sümboli kasutusvaldkond saab olema väga lai – alates visiitkaardist ja lõpetades kleebisena autol, on vaja paindliku failiformaati. Vektoris joonistatud logo saab lõputult suurendada-vähendada ja ei teki muresid kvaliteedikaoga. Kindlasti tasub vektorfailist salvestada ka koopia .png ja .jpg failina, ehk teisendada rasterformaati. See on hea igapäevaseks kasutamiseks neile, kel vektorgraafika programmile ligipääsu ei ole.

Millised on levinud vektorgraafika failiformaadid?

.svg – universaalne vektorfail, mida kuvavad ka veebibrauserid

.ai – Adobe Illustratori tööfail

.cdr – Corel Draw tööfail

.pdf – Adobe Acrobat

Kui sul on pilt .jpg, .png .gif failina, on tegu rastergraafika formaadiga.

Kuidas teha pilti vektorgraafikaks?

Rasterpilti on võimalik vektoriks teha automaatselt või käsitsi:

Automaatsel teisendusel proovib programm leida pildilt pindu, mida joonistada üle vektoris. Tulemus jääb enamasti stiliseeritud, sõltub palju algmaterjali kvaliteedist ja programmi võimekusest. Näiteks Adobe Illustratoris nimetatakse vektoriks tegemise funktsiooni “Trace“. Corel DRAW nimetab seda “PowerTRACE“.

Adobe Illustratori “Trace” funktsiooni abil vektorgraafikasse teisendatud portreefoto.

Käsitsi ülejoonistamine annab puhtama ning täpsema tulemuse, samas nõuab rohkem aega ja head programmi tundmist.

Kus õppida vektorgraafikat?

Vektorgraafikat saad õppida IT Koolituses Andres Jalaku juhendamisel ning tema enda e-kursusel www.kera.ee.

Kõige populaarsem vektorgraafika kursus on kindlasti Adobe Illustratori koolitus aga võimalusi on veel.

Faktid

Koolituse toimumisajad ja kirjenduse leiad SIIT.